Baltika jätkab arusaamatute boonustega

Kuigi Baltika juhi Meelis Milderi sõnul teevad seda paljud ettevõtted ja “Baltika pole siinkohal väga eriline näide”, siis tegelikult on Baltika vägagi eriline näide.

Peaaegu oma börsiajaloo algusest on Baltika harrastanud juhtkonna motiveerimist läbi võlakirjade või optsioonide. Kuna see on liiga pikk ajaperiood ja hõlmaks vägagi põhjalikku analüüsi, siis lähme ajas tagasi aastasse 2009.

Aktsiapotil lahjenemise oht

Majanduskriisi põhjas sai Baltika juhtkond vägagi kopsaka motivatsiooniprogrammi, millega juhtkonnale väljastati 2 miljonit vahetusvõlakirja. 

“See tegi neist Tallinna börsi ettevõtete hulgas kõige paremini tasustatud inimesed,” märkis ühes 2012. aasta intervjuus Trigon Capitali varahalduse juht Heiti Riisberg. “Järgneva kolme aasta kogukahjum ulatus ligi 23 miljoni euroni, aktsia hind on endiselt tipust üle 95% madalamal ja ettevõte viidi sisuliselt pankroti äärele. Tavaliselt mõtleks aktsionärid siinkohal juhtkonna väljavahetamisele, mitte veelgi suurema motivatsioonipaketi andmisele,” oli Riisberg hämmeldunud. 

Veelgi suurema motivatsioonipaketi all pidas Riisberg silmas 2012. aasta kevadel heaks kiidetud vahetusvõlakirja programmi. Firma väljastas toona 2,35 miljonit vahetusvõlakirja nimiväärtusega 0,01 eurot ja mille Baltika juhtkonna liikmed saavad selle aasta 1. juulist 31. detsembrini vahetada üks ühele Baltika aktsia vastu. 

Kui need 2,35 miljonit vahetusvõlakirja nüüd aasta teises pooles ära realiseeritakse, siis Baltika aktsiapott lahjeneb ligi 6% võrra. Seda küll teistele aktsionäridele, mitte juhtkonnale. Kogu firmast toona ühe motivatsioonipaketiga üle 6% ära anda on ikka julge, kui mitte lausa jultunud samm. 

2012. aasta skeem kaasas enam kui 20 Baltika tippjuhtkonna liiget, nii et võib-olla see siis õigustas nii suurt paketti (ei õigustanud). Eelmine nädal välja toodud värske skeem näeb ette vaid juhatuse liikmete õnnistamist optsioonidega. Ülejäänutele mõeldakse ilmselt midagi muud välja. Kui üldse. 

Milder ütles selle kohta kirjas Äripäevale: “Kindlasti piirab see lähenemine oluliselt optsiooni mahtu, mis on positiivne võimaliku dilution'it silmas pidades.” Jah, see on tõesti positiivne. See on positiivne temale ja tema abikaasale ning nende firmale BMIG OÜ. 

Liiga vähe läbipaistvust

Milder ütles, et programm piirdub 5-6 inimesega. Kui ma oleksin aktsionär, siis ma sooviksin eelkõige teada, kes firma juhtkonnast saavad optsioone ja kui palju. Suurem läbipaistvus oleks antud juhul tervitatav, arvestades et teised börsifirmad toovad nimeliselt välja premeeritavad juhatuste liikmed.

Uue motiveerimispaketi raames emiteeritakse kuni miljon uut lihtaktsiat. See tähendab, et nende realiseerimisel lahjeneks aktsiapott praeguse seisuga veel 2,5%. Ma ütleks, et see on veel jultunum samm, sest enne plaaniti 20+ inimesele anda 6,5% firmast, nüüd neljale 2,5%. Pool sellest 2,5% saaksid endale Meelis ja Maire Milder, kes praegu kahepeale kokku koos BMIG osalusega omavad 14,2% Baltikast ja mis teeb neist suuruselt kolmanda aktsionäri.

See kõik oleks isegi andeks antav, kui firma tulemused oleks paranenud ja eelnevad motivatsioonipaketid oleksid näidanud mingit tõelist progressi firma arengus. Paraku on numbritel üsna karm lugu rääkida Baltika arengust ja neist ei paista kuskilt välja mingi motivatsioonipaketi mõju. 

Eelmine skeem kuulutati välja pärast 2011. majandusaasta lõppu ja alates tollest ajast on kolme aastaga Baltika müügitulu kasvanud 3,9%, brutokasum jäänud samaks ning 5,8 miljoni eurone koondkahjum kahanenud 1,2 miljoni peale. Kui me võtame võrdluseks näiteks 2012. aasta, siis käive on kukkunud 1,4%, brutokasum 7,8% ning 0,8 miljoni eurone kasum on haihtunud kahjumiks. 

Uurides Baltika bilanssi, siis 2011. aastaga on raske võrrelda, kuna seal kajastus veel Baltika Kvartal ehk nende kinnisvaraprojekt, aga kui me võtame 2012. aasta võrdlusbaasiks, siis firma põhivara on vähenenud, kohustused suurenenud ning omakapital kahanenud.

Kuidas seletada nõukogu käitumist?

Firma tulemused pole paranenud, aga ehk on aktsia siis korraliku spurdi teinud? Ei ole. 2009. aasta märtsist ehk ajast, mida loetakse finantskriisi põhjaks nii Eesti kui USA börsidel, on Baltika aktsia kukkunud 38,5%. Nasdaq OMX Tallinn on sama ajaga rallinud 223,7%. 2012. aasta motivatsioonipaketi väljakuulutamisest peaaegu kolm aastat tagasi on Baltika 13,4% miinuses ja Nasdaq OMX Tallinn 45,2% plussis. 

Kui kõik need tegurid kokku panna, kas siis ükski mõistlik ettevõtja annaks enda töötajale samasuguse soorituse eest võimaliku tasuna 2,5% ettevõttest? Mul paratamatult tekib küsimus - miks Baltika nõukogu, kes peaks aktsionäride hea eest seisma, üha uusi ebaproportsionaalseid motivatsioonipakette esitab? 

Olgu, vähemalt niipaljugi on head, et optsioonide realiseerimiseks peab aktsia hind tõusma ja nõukogu ei loobi niisama juhtkonnale miljoneid eurosid. Tegelikkuses nad ei saakski seda teha, sest Baltikal pole raha ja aktsiate pakkumine ongi ainus võimalus juhtkonda rikastada.

Mina ei saa endiselt aru, kuidas, olles firma suurimate aktsionäride hulgas ning olles ka firma palgal, saab juhtkonnal motivatsioonist puudu olla. See on teema, millele väikeaktsionärid peaksid 27. aprillil toimuval üldkoosolekul tähelepanu pöörama.